Roosside kujundamine ronimistoel

Sageli valitseb ebakindlus selle osas, kuidas roosi ronimistoe juurde istutada ja kuidas seda ronimistoel juhtida. Selleks ei ole alati standardvastuseid, see sõltub eelkõige sellest, kuidas soovite oma aeda kujundada.

Meie selgitused kehtivad kõikide roosside ronimistugede liikide kohta, olgu need roosiobelisk, roosikaar või seinavõre. Ainult rambleroosidele ei ole eraldi „kujundamist” vaja, nad võivad vabalt kasvada!

Roosi ei istutata põhimõtteliselt samba keskele (kuigi seda nähakse sageli). See raskendab roosi õiget juhtimist ning varem või hiljem (tavaliselt hiljemalt 4 aasta pärast) tõstavad okslikud roosivõrsed samba kergelt üles, nii et see seisab viltu. Istutage roosid väljastpoolt, umbes 30 kuni 40 cm kaugusele sambast endast.

Et saavutada kohe rikkalik mõju, soovitame kolme roosi samba kohta, resp. nelja kuni kuus roosi ühe kaare kohta (kummalgi küljel siis kaks resp. kolm roosi, olenevalt ruumist ja kaare suurusest).

Maitse küsimus on, kas obeliski juurde istutatakse kolm sama sordi või erinevat sorti roosi. Aedades, mis on väiksemad kui 3000 m² (ja enamik on sellised), mõjub vaid üks sort obeliski juures rahulikumalt.

Sama kehtib roosikaarte ja majaseinte kohta. Piirdumine ühe sordiga, mida istutatakse suuremas koguses, muudab istutuse suurejooneliseks ja rikkalikuks.

Põõsas- ja ronniroosid tuleb ronimistoele hoolikalt kujundada.

Ärge tõmmake pehmeid võrseid kunagi püsti, vaid juhtige need horisontaalselt kergelt viltu ülespoole: roos tänab Teid rikkaliku õitsemisega.

Just ronniroosid lasevad sageli kiiresti kõrgusse ja kahvatuvad all – üsna inetu vaatepilt. Seda väldite järjepideva kujundamisega, nagu kirjeldatud.

Veel pehmeid võrseid ei tõmmata põhimõtteliselt läbi toe võre, vaid seotakse alati väljastpoolt. Kasutage selleks niini või muud pehmet materjali, mis ei lõika. Põhjus on selles, et need võrsed on paari aasta pärast sama tugevad kui väikesed puuoksad ning söövad end võresse ja võivad olenevalt toe kinnitusest seda ka kergelt üles tõsta.