Clematis'e ise paljundamine - nii see käib

Clematis'e ise paljundamine ei ole raske

Liigist sõltuvalt pakuvad end välja need kolm võimalust: 

Paljundamine võrsepistikutega

Selle paljundusviisi puhul on tegemist vegetatiivse võttega, mis tähendab, et paljundatud Clematis on omadustelt emataimega identne. 
Veidi vanemat, hästi juurdunud Clematis't ergutatakse lehekaenalde mulda painutamisega nendes uusi juuri moodustama. 

Võrsete mulda painutamisel ehk võrsepistikutega paljundamiseks on mitu varianti. Lihtsaim ja edukaim on asetada pikk, terve võrse paljundatavast Clematis'est horisontaalselt maapinnale ja katta mitmest lehekaenlast mullaga. Kui see on tehtud, lõigatakse mulda painutatud Clematis'e võrse enne ja pärast lehekaenalt, mis on juured moodustanud, ära ning nii saadakse üks (või mitu) uut taime.

Teine võimalus on pott külvimullaga, mis kaevatakse emataime kõrvale maha. Sellesse sisestatakse keskele terve võrse lehekaenlast 90 kraadi üles painutatult ja kinnitatakse (näiteks tugeva traadi või telgipulgaga), kuni see on juurdunud. Oluline on, et võrse tõesti ainult painutatakse, mitte ei murta. Selle Clematis'e paljundusviisi puuduseks on, et see võtab suhteliselt kaua aega ja saate ainult ühe uue taime.

Lisaks on veel loomingulisi meetodeid, kus pikem võrse veetakse läbi (hiljem mullaga täidetud) torude või ka mahalõigatud plastist korduskasutatavate pudelite ja hakkab seal uusi juuri ajama. 

Kõigi Clematis'e võrsepistikutega paljundamise meetodite puhul on oluline, et muld hoitakse pärast mulda painutamist alati niiske. Võrse kerge sisselõikamine kohtades, mis puutuvad mullaga kokku ja peaksid juuri moodustama, võib olla abiks. 

See paljundusviis peaks enamiku Clematis-hübriididega ja ka väikeõieliste sortidega nagu itaalia Clematis'ed või Texas Clematis'ed andma häid tulemusi.

Paljundamine pistikutega

Nagu enamikul taimedel, saab ka Clematis'est lõigata pistikuid, mis juurduvad sordist sõltuvalt erineva edukusega. Ka see paljundamine on vegetatiivne ja säilitab seega emataime omadused.

Parim aeg pistikute lõikamiseks on Clematis'e õitsemise ajal või vahetult enne seda. Pistikud peaksid koosnema kahest lehekaenlast ja olema seega sordist sõltuvalt ca 5-10 cm pikad. Ülejäänud tegevus ei erine Clematis'e puhul põhimõtteliselt teiste taimede omast.

Pistikutega paljundamine õnnestub enamiku Clematis'e liikidega ja on näiteks Cl. Tubulosa (Hercleifolia) puhul eelistatav meetod.

Seemnete külviga 

Eelkõige looduslike liikide puhul, kus pistikutega paljundamine ja võrsete mulda painutamine õnnestub harva, on seemnetega paljundamine sageli ainus kõlblik viis neid paljundada. Kuna see on kaugelt töömahukaim meetod ja mängib rolli ka uute Clematis'e sortide aretuses, valmistame selle jaoks ette eraldi artikli.