Roosside ise paljundamine – nii see käib

Paljudel roosisõpradel tekib varem või hiljem soov lillede kuningannat ise paljundada. Põhjused on mitmesugused, mitte harva pole muud võimalust saada sordi eksemplari, mis kasvab juba aastaid sõprade / tuttavate või naabrite juures. Mõnikord soovitakse ka oma väga haruldase või enam mittepakutava roosi „varukoopiat“.

Professionaalselt, roosikoolides, roose peaaegu alati pookitakse, see tähendab okuleeritakse. Harrastusaednikule on see tavaliselt liiga töömahukas ning on lihtsamaid teid, mis viivad eesmärgini väiksema vaevaga. Ehkki saate meilt osta väga paljusid erinevaid roose, avaldame need Teile hea meelega. Põhiliselt on roosside paljundamiseks need neli võimalust:

Peaaegu kõiki taimi saab paljundada pistikutega, nii ka roose pistikutega. Sordist sõltuvalt juurduvad need erineva kiiruse ja eduga. Eelkõige mullakatteroose ja kurdlehist kibuvitsa (Rugosa) paljundatakse ka professionaalselt pistikutega. Selline paljundamine on vegetatiivne, tekivad uued taimed samast sordist, millel on samad omadused. Pistikust kasvatatud roosi nimetatakse omajuureliseks.

Mida selleks vaja on:

• roositaim hästi küpsenud eelmise aasta võrsetega
• külvimuld, võimaluse korral steriilne
• kauss, potid või ettevalmistatud koht aias või kasvuhoones
• võimaluse korral kate või väike kilekasvuhoone
• terav roosikäärid
• vesi, klaas või mitu klaasi
• soovi korral juurdumispulber / juurdumishormoonid
• 6-8 nädalat kannatust

Õige aeg roosipistikute jaoks

Parima tulemuse saate pistikutega suve alguses, kui roosid õitsevad esimest korda või on äsja õitsemise lõpetanud. Aga ka hiljem aasta jooksul tasub proovida.

Külvimulla ettevalmistamine

Enne roosipistikute lõikamist peaksite külvimulla panema kaussi, pottidesse või varjulisse kohta aias, kuhu need pistetakse. Mulla sügavus peaks olema ühtlane, umbes 8 cm või rohkem, ja see tuleks kergelt kokku suruda.

Kuidas roosipistik lõigatakse ja lehtedest puhastatakse

Pistik peaks olema umbes pliiatsi pikkune ning ulatuma nii ülalt kui alt paar millimeetrit üle lehekaenla. Värskelt lõigatud pistikutelt eemaldatakse nüüd kõik lehed peale ülemiste. Seejärel pannakse värskelt lõigatud pistikud vette. Kui teete pistikuid mitmest roosisordist, tuleks need nüüd sildistada või hoida eraldi.

Pistikute istutamine külvimulda

Värskelt lõigatud pistikud pistetakse nüüd üksteise järel, sortide kaupa külvimulda. Need ei tohiks teineteist puudutada ja peaksid olema nii sügaval, et ülemised lehed on mullast paar cm kõrgemal. Seejärel niisutatakse muld pihustiga. Kui pistikud ei ole kasvuhoones ja Teil on võimalik paigaldada plastkuppel, kilekasvuhoone või sarnane kate, peaksite seda tegema.

Kuni roosipistikud on juurdunud

Järgnevatel nädalatel peate vaid tagama, et pistikud on piisavalt niisked ja neil on piisav õhuringlus. Peale selle jätke need rahule ning ärge tõmmake ega kõigutage neid. See võib kahjustada tekkivaid peeneid karvjuuri ja ohustada pistikutega paljundamise edu.

Juurdunud pistikute eraldamine

Pärast 6-8 nädalat peaksid Teie pistikud lehekaenaldest uut võrset näitama. See on õige aeg need külvimullast välja võtta. Väikesed miniroosid peaksid olema pärast ettevaatlikku väljavõtmist juba hästi struktureeritud juurestikuga. Nüüd pannakse need väikestesse pottidesse või kohe lõplikku kasvukohta ja hooldatakse seal edasi eraldi. Lisaks heale veega varustatusele peaksid nad esimesel aastal olema varjutatud ja tuule eest kaitstud.

Roosside pookimine ehk okuleerimine on vegetatiivne paljundamine, mille puhul emataimelt eraldatud silmad pannakse aluse juure kaela. Järgmisel aastal lõigatakse metsik alus (alusroos) pookekoha kohal maha ja sisestatud silmast kasvab välja pookitud roos. Järgmise aasta sügisel on pookitud roos valmis ning selle võib ümber istutada või paljasjuurse roosina välja võtta ja müüa või konteinerroosina edasi kasvatada.