Roosidel seenhaiguste ja viirushaiguste tuvastamine ja ravimine

Tuntumad roosihaigused on enamasti seenhaigused, mis levivad meelsasti eriti suuremates roosikogudes.

Levikut soodustavad ka soojad ja niisked ilmaperioodid. 

Üldiselt võib öelda, et hästi tuulutatud kasvukoht on ilmselt parim vahend nakatumise vastu.

Kui nakatumine siiski tekib, tuleks mahalangenud lehed pärast langemist võimalikult kokku koguda ja ära visata (mitte komposti...).

Neis varitsevad eosed vahel aastaid järgmist võimalust nakatuda !

​​Roosid armastavad nii sügavaid kui ka kobedaid, huumusrikkaid muldasid ja päikeselisi kasvukohti. Rasketes muldades tuleks liiva ja komposti abil „kahe labidatäie sügavuselt“ täita. Nii saab roos kobeda mulla koos oluliste toitainetega.

Ka kasvukoha tuulutatus on oluline. Hästi tuulutatud kasvukoht kiirendab lehestiku kuivamist pärast sademeid ja igahommikust niiskust (‚kastet‘). Pikaajaline niiskus soodustab seenhaigusi tugevalt.

Veel üks punkt on väetamine. Lämmastikurikkad väetised pärast esimest õitsemist ajavad taimed tugevale kasvule, muutes need aga seenhaigustele vastuvõtlikumaks. Vähem on siin sageli rohkem.

Päris jahukastet tunneb ära algul punakasvioletse värvuse järgi, mis kujuneb hiljem lehestikul valgeks, jahuseks kattekihiks.

Nakatunud taimeosad tuleks eemaldada lõikusega kuni terve puiduni. Alternatiivina on spetsialiseeritud kauplustes saadaval süsteemseid fungitsiide, mida võib kasutada ka ennetavalt iga 10–14 päeva järel.

Vale jahukaste ilmneb algul punakasvioletsete lehelaikudena, mis muutuvad hiljem hallimustaks.

Tugev nakatumine põhjustab, nagu päris jahukastegi puhul, enneaegset lehtede kaotust. Vale jahukastet saab üldiselt ravida ainult keemiliselt.

Juba hooaja alguses, kuid sageli juulis ja augustis esinev roosirooste põhjustab kiiresti ja töökindlalt tugevat lehtede kaotust. Roosirooste nakatatud lehestikul on lehtede alaküljel oranžikaspunased kuni mustjaspruunid seeneeosed.

Väikese nakatumise korral piisab lehtede äralõikamisest ja ohutust utiliseerimisest; tugevam nakatumine nõuab lubatud fungitsiidi kasutamist.

Ka roosi mustlaiksus põhjustab nakatunud taimedel enneaegset lehtede kaotust. Lehtedel on nakatumise tunnuseks erineva suurusega mustad laigud.

Ravi toimub nagu roosirooste puhul. Mõlema haiguse vastu on saadaval tõhusaid vahendeid.

Kuna tegemist on viirusega, on seda vaevalt võimalik tõrjuda. Epideemia ‚laienemise‘ vältimiseks tuleks hävitada taimed, mille lehestikul on kollakaid rõngaslaike, triipumist või leheroodude heledamaks muutumist.

Küsige aga igal juhul nõu oma aednikult (või meie foorumis pildiga), et haigus enne üsna drastilist sammu kindlalt tuvastada. Roosimosaiik kandub peamiselt edasi pookimisel ja peaks esinema veel vaid väga harva !

• Teie roosidel lähevad lehed kollaseks ?
• Millest on roosipungad langevad maha või kuivavad ära süüdi ?
• Milline roosihaigus kängutab õisi ?
• Roosil on heleroheline / hele lehestik - kas see on puudustunnus ?
• Mustad varred roosil, siis kuivavad pungad ära ja langevad maha
• Roosilehtedele tekivad heledad / valged laigud
• Kasvavad pikad õieta võrsed roosil
• Kui roos võrsub ja kuivab siis ära
• Siin aidatakse roosipõõsa puhul, mis laseb lehed, pead või koguni kõik longu 
• Siit saate nõu mustade laikude kohta roosilehtedel