Clematis recta

Clematis recta on metsik liik, mille päritolu on Kesk- ja Lõuna-Euroopa kuni Lääne-Venemaani, avastatud juba 1597. aastal Itaalias ja Venemaal; selle botaanilise esmakirjelduse tegi 1753. aastal Carl von Linné teoses Species Plantarum. Ajalooliselt tunti seda nime all Flammula Jovis (Jupiteri väike leek), kuna selle taimemahl põletab nahka. Väikesed, tähtjad, valged õied enamasti nelja õielehe ja kahvatukollaste tolmukatega asuvad suurtes, tipmistes õisikutes ja eritavad tugevat, viirpuud meenutavat lõhna.

Clematis recta õitseb juunist juulini ja saavutab seejuures umbes 100 cm kasvukõrguse. Erinevalt enamikust klematistest ei kasva see ronides, vaid püsikutaoliselt püstiselt – täisõitsemisel kaldub võrsed siiski murduma, mistõttu on diskreetne tugi abiks. Liik sobib hästi püsikupeenardesse ja segapeenardesse, roosidele ja põõsastele alusistutuseks või suurde potti ning meelitab oma lõhnaga ligi mesilasi ja liblikaid. Kõige paremini tunneb see end päikselisel kuni poolvarjulisel kohal niiske, kuid hästi läbilaskva mullaga.

Clematis recta kuulub lõikusgruppi 3 ja lõigatakse märtsis tagasi umbes 10 cm peale – nagu rohtsete püsikute puhul tavaline, võrsub see seejärel igal aastal juurekujult uuesti. See on hästi talvekindel (tsoon 5, -28,8 kuni -23,4 °C). Kandke tagasilõikamisel ja hooldamisel kindaid, sest taimemahl võib nahka ärritada.