Clematis 'Markhams Pink'

Clematis 'Markhams Pink' aretas 1935. aastal Ernest Markham, kuulsa Inglismaa Gravetye Manori toonane peaaednik. Oma raamatus *Clematis* (1935) kirjeldas ta seda kui *C. macropetala* var. *markhamii* – üht oma kauneimat sorti selgelt roosade õitega. Samal aastal autasustas Royal Horticultural Society seda Award of Merit'iga (AM); 1993. aastal järgnes ihaldatud RHS Award of Garden Merit (AGM). Poolfloorsed, longus kellukujulised 6–8 cm õied ilmuvad õrnas, heledas roosas: välimised tupplehed ümbritsevad tihedat heledamate staminoodide ja kreemjasvalgete tolmukate pärga ning annavad õiele iseloomuliku täidluse.

'Markhams Pink' avab oma õied aprillis ja mais ning kuulub seega kõige varem õitsevate Clematis'te hulka. Peaõitsemine on külluslik – pärast seda ilmuvad kuni sügiseni dekoratiivsed siidised viljastud, mis muutuvad aja jooksul kohevateks hõbedasteks looriteks. Umbes 300 cm kõrgusena sobib see suurepäraselt võrestikele, obeliskidele, pergolatele ja majaseinte ronimisvõrkudele. Selle sordi eriline tugevus on taluvus kõigi ilmakaarte suhtes: see kasvab nii päikeselises kohas kui ka varjulistel põhjaseintel ja on seega üks mitmekülgsemaid kevadisi ronitaimi.

'Markhams Pink' on erakordselt talvekindel ja talub temperatuure kuni –28,8 °C (tsoon 5). Atragene-Clematis'ena tuleb ta toime ilma regulaarse lõikuseta; kes soovib taime piirides hoida, lõikab ta juunis pärast õitsemist umbes 100 cm peale tagasi. Atragene rühm kasvab kõige meelsamini hästi veeläbilaskvas, mitte liiga toitaineterikkas pinnases – vettimist tuleks vältida. Kord juurdunud, on 'Markhams Pink' hooldust vähe nõudev ja pikaealine.